Call Us Free: 1-800-123-4567

Maasoojuspump – säästlik ja efektiivne

Maasoojuspumba kasutegur ning paigaldamise mõttekus sõltub mitmest olulisest kriteeriumist, mida tuleks kindlasti kaaluda enne maakütte kasuks otsustamist. Maasoojusküte sobib eelkõige majadele, millel on suurem pind ehk küttevajadus. Mida suurem on köetav pind, seda mõttekam on paigaldada maaküte. Lisaks sellele tuleb kasuks, kui majas sees on küttesüsteemin apaigaldatud veesüsteemidel põhinev küttelahendus – kas radiaatorid või põrandaküte. Selline küttesüsteem toimib maaküttega sarnasel temperatuuril ning annab seetõttu pairma võimaliku küttetulemuse.

Krundi vajalik suurus sõltub mitmest asjaolust. Üldine reegel näeb ette, et 3 meetrit maakollektorit vajab ca 3,6 ruutmeetrit krundi pinda. Maakollektori jooksvate meetrite hulga arvestamisel tuleks arvesse võtta ka seda, mis pinnasega tegu on. Näiteks kuiva ning liivase pinna puhul saame ca 10 vatti jooksva meetri kohta. Aga näiteks vesiliiva puhul saame meetri kohta ca 20 vatti soojusenergiat. Seega oleks vajalik teada teie krundil asuva pinnase eripära enne, kui hinnapakkumist küsima hakkate. Loomulikult sõltub maakollektori jooksvate meetrite arv ka maja küttekoormusest ning vastava maasoojuspumba võimsusest, mida planeeritakse paigaldada.

Maakütte tööpõhimõte on lihtne. Maasoojuspump kasutab soojusallikana pinnase ülemisi kihte, kaljut või lähedal asuvat veekogu.  Meetri sügavusel maapinnas on temperatuur üsna püsiv (4 – 12 ºC). Maapinda salvestunud soojusenergia ammutatakse pinnasesse paigaldatud plastikust torustiku – maakollektori abil. Maakollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult maja küttevajaduse: küttes ruume ja tootes sooja tarbevett. Maasoojuspumbaga saab vajadusel ka ruume jahutada. Soojuspump töötab aga jällegi elektrienergia peal, mis teeb ka sellest küttesüsteemist mõnes mõttes elektrikütte. Positiivne on aga see, et kulutades ühe kWh elektrienergiat suudab maasoojuspump toota kuni 5 kWh soojusenergiat. Seega on maasoojuspumba abil võimalik küttekulusid vähendada kuni 80%.

Maapinda paigaldatud kollektori abil  on võimalik ammutada maapinnast soojusenergiat tsirkuleerides piirituselahust läbi kollektori. Soojenenud soojuskandja (piiritus) tsirkuleeritakse soojuspumba aurustisse, mille tulemusel annab soojenenud soojuskandja oma soojusenergia üle soojuspumbas tsirkuleerivale külmaagensile. Selle tulemusel külmaagens aurustub ning liigub edasi kompressorisse. Kompressoriga tõstetakse külmaagensi rõhku ning paralleelselt tõuseb ka külmaagensi temperatuur. Kõrgendatud rõhu all olev külmaagens annab seejärel soojuspumba kondensaatoris oma soojusenergia üle köetava hoone küttesüsteemile ise selle tulemusel jahtudes. Seejärel liigub tsükkel juba paisventiili, mis alandab külmaagensi rõhku ning paralleelselt langeb ka külmaagensi temperatuur. Külmaagens veeldub ning on valmis kordama ülal mainitud töötsüklit.
Seega tarnib maasoojuspump maapõues oleva soojusenergia  hoone küttesüsteemile kasutades vahelduvat aurustamise ning kondensatsiooni tsükleid. Maasoojuspump töötab sarnaselt külmkapiga.

Maakütte rajamisel on aga ka mõningad piirangud. Nimelt on horisontaalse kollektori suureks miinuseks see, et sellele on vaja üsnagi märkimisväärse suurusega maatükki. Alal, kuhu on paigaldatud horisontaalne kollektor, ei saa planeerida kõrghaljastust. Maa-ala, kuhu horisontaalne kollektor paigaldatud on, peaks olema haljasala, kust talviti lund ära ei lükata. Kuna lumekiht on suurepärane isolaator, aitab see maapinnases olevat soojusenergiat hoida.

Seega on asjaolusid, mida arvestada, päris palju ning kaaluda tuleb eelkõige enda soove ning vajadusi, kuid ka võimalikku kasumlikkust.

Lisa kommentaar