Call Us Free: 1-800-123-4567

Õhksoojuspumpa kasutades järgi ettekirjutusi

Väga paljud inimesed ei tea, et õigesti kasutatuna võib õhksoojupumbaga hoida kokku kuni poole elamu kütmisele kuluvast elektrienergiast. See on märgatav kokkuhoid võrreldes näiteks elektriküttega. Kui varem võis öelda, et õhksoojuspumbaga kütmine on kallis lõbu, siis tuleb endale teadvustada, et nende küttekehade tootearendus toimub pidevalt ning igal aastal tuleb turule aina efektiivsemaid ning säästlikumaid masinaid. Seega võiks õhskoojuspumba soetamist päris tõsiselt kaaluda.

Õhksoojuspump võimaldab energiat säästa ainult juhul, kui ta õigesti tööle rakendada ja lasta tal maja kütta. Kõik algab soojuspumba siseseadme paigutamisest – nimelt peab see asuma kohas, kust soe õhk pääseb eluruumides takistamatult ringlema. Teiseks peab sissepuhe olema sellise tugevusega, et õhk tõepoolest ringleb ja viib soojuse eluruumidesse laiali. Kolmandaks tuleb muude kütteallikate (radiaatorid, põrandaküte) termostaadid keerata piisavalt madalale temperatuurile. Õhksoojuspump võimaldab energiasäästu ainult juhul, kui sellega võimalikult palju köetakse.

Ka õhksoojuspumba vanus on selle säästlikkuse, kasutusmugavuse  ja soojusandvuse osas määrav. Vanemad õhksoojuspumbad tekitavad reeglina rohkem müra, kui kaasaegsemad ja uuemad mudelid. Osaliselt on see seletatav siseseadmete konstruktsiooniga. Mürataset mõjutab ka ventilaatori tiiva kuju ja soojusvaheti ehitus. Tänapäeval valmistavad paljud tootjad kõrgemaid ja sügavamaid siseseadmeid. Suurem seade võimaldab vaiksemalt kütta, kuna seadme küttevõimsus ja soojustegur sõltub eelkõige õhuhulgast, mida kasutatakse. Vanemate õhksoojuspumpade siseseadmete puhul on aeg-ajalt ka ette tulnud, et ventilaatori mootorite laagrid kuluvad ära. Sellest veast annab tavaliselt märku sirisev heli, mis võib olla samuti üsna häiriv. Uuematel seadmetel on laagrid palju vastupidavamad ja kulumist või rikkiminekut tuleb harvem ette. Kõige tõsisem asi, mis õhksoojuspumba töö peatada võib, on kompressori rike. Sel juhul ei saa soojuspump enam kütta ega jahutada ning tuleks tõsiselt kaaluda, kas on mõttekas ette võtta remonttöö või tuleks kasulikum uue seadme soetamine. Külmaaine püsib reeglina korralikult süsteemis, kui seadmed ja torud on kindlalt paigaldatud ja torustikus pole defekte.

Kindlasti tuleb arvestada ka soojuspumba kvaliteeti. Meie kliimas, kus soojust on vaja pumbata efektiivselt nii +10°C juures kui -20°C välisõhutemperatuuri juures, annab suurima säästu kallimatele õhksoojuspumpadele paigaldatud elektrooniline paisuventiil. Odavates seadmetes kasutatavad kapillaartorud või mehaanilised paisuventiilid ei suuda selliste temperatuurivahedega säästu pakkuda. See on ka üks peamistest põhjustest, miks ei lubata odavaid seadmeid alla -5°C temperatuuri kasutada. Meie talved on aga oluliselt külmemad.  Et tagada endale kindel soe tuba, tuleks valida kvaliteetne õhksoojuspump tuntud firmalt.

Fujitsu LT seeria õhksoojuspumbad on omasuguste hulgas parimate näitajate ning kõrgeima kvaliteeditasemega. Sellesse seeriasse kuuluvad näiteks Fujitsu LT Nordic õhksoojuspump, mis on vaieldamatult tippklassi tegija ning Fujitsu lipulaev õhksoojuspumpade hulgas. Sellel disainmudelil pole ainult pilkupüüdev välimus, vaid selle näol on tegemist väga kõrge efektiivsusega õhksoojuspumbaga. Seade säilitab nominaalvõimuse isegi -7° C välistemperatuuri juures. Seadmed töötavad hoolimata suurest võimusest väga vaikselt.  Programmeeritav päeva- ja nädalataimer võimaldab seadet kasutada just siis, kui vaja. Seade on tehases katsetatud ja töökindlus tagatud välistemperatuuril kuni -25° C. Fujitsu Nordic soojuspumbad on mõeldud kasutamiseks põhjamaa oludes. Välisseadmesse on sisse ehitatud küttekeha, mis hoiab teda jäisel südatalvel külmumast.

Lisa kommentaar